AbstractsEconomics

Kuigi riigi omanduses on märkimisväärsel hulgal hoonestatud kinnisvara, ei kuulu kinnisvaraga tegelemine – selle haldamine, hooldamine ning muud taolised tegevusalad – riigi kui institutsiooni peamiste funktsioonide hulka. Seetõttu tuleb valitsusel seista hea selle eest, et kinnisvaraalane tegevus koormaks võimalikult vähe riigiameteid tema peamiste funktsioonide täitmise juures ning samaaegselt avaldaks võimalikult minimaalset fiskaalmõju riigieelarvele ning valitsussektori tasakaaluarvestusele. Sellest tulenevalt seati doktoritöö eesmärgiks riigi keskvalitsuse kinnisvara varajuhtimisega seotud mudelite loomine ning nende kvantitatiivne hindamine, tuues välja erinevate varajuhtimise mudelite fiskaalmõjud, mille suuruse hindamine aitaks viia parima riigi kinnisvara halduskorraldust puudutava praktilise lahenduseni. Uuringu raames käsitleti mudelina tea¬tud kvalitatiivsete tunnuste kogumit, võttes aluseks kinnisvara oma-niku, haldaja ning pinna kasutaja. Enne mudelipõhise empiirilise analüüsi läbiviimist loodi teoreetilis-metoodiline raamistik avaliku sektori kinnisvara varajuhtimismudelite väljatöötamiseks, võttes arvesse senist avalikku sektorit käsitlevat kinnisvaraalast erialakirjandust. Rahavoogudel põhineva eritasandilise kvantitatiivse fiskaalmõjude analüüsi tulemusena selgus, et kõikide hinnatud avaliku sektori kinnisvara varajuhtimismudelite fiskaalmõju nii riigieelarvele kui ka valitsussektori tasakaaluarvestusele on vaadeldud 30-aastase prognoosiperioodi jooksul negatiivne. Arvestades varajuhtimismudelite diskonteeritud rahavoolisi fiskaalmõju tulemusi, osutus eriotstarbeliste varade osas vähimat negatiivset rahavoogu genereerivaks varajuhtimismudeliks riigi poolt vahendatud tsentraliseeritud avaliku sektori kinnisvara omamis- ja haldamisvorm. Üldotstarbeliste varajuhtimismudelite üle otsuse langetamisel selgus uudse tulemusena, kuivõrd oluliseks osutuvad fiskaalmõjude hindamise seisukohast empiiriliste lähteandmetena kasutatud tururentide ning nendes sisalduvate komponentide suurus koos prognoositavate kasvumääradega. Väitekirjas käsitletud uuring näitas esmakordselt, et fiskaalmõjude hindamine ning riigi tasemel kinnisvaraalaste otuste tegemine varajuhtimismudelite põhiselt on võimalik, kuid samas äärmiselt kompleksne tegevus. Despite of the remarkable amount of real estate assets owned by state, then dealing with real estate – its management, maintenance and other similar kind of activities – does not belong to the core functions of a state as an institution. Therefore, the government has to stand for the situation, where real estate activities burden the state institutions as less as possible and generating at the same time as less fiscal impact on state budget and government sector account as possible. Consequently, the aim of the dissertation was to elaborate on public sector real estate asset management models and evaluate their fiscal impact, in order to help the government to find the best possible practical solution in the filed of state real estate assets management. The term “model”…