AbstractsBiology & Animal Science

Keskkonnamaksude teoreetiliseks põhjenduseks on negatiivsed välismõjud, mis tähendab olukorda, kus üksikisik või firma mõjutab oma tegevusega teist üksikisikut või firmat, kellele seda ei kompenseerita ning seetõttu ei kajastu väliskulu ka toote hinnas. Üheks lahenduseks, kuidas välismõju tekitaja teistele tekkivaid kulusid arvestaks, ongi keskkonnamaks, mille suurus peaks võrduma välismõju piirkuluga. Teisalt on aga tegu maksumeetmega, mis võiks väikeste kuludega tekitada võimalikult suurt riigieelarve tulu. Nii Euroopa Liidu kui ka Eesti tasandil on mitmeid poliitilisi dokumente, milles rõhutatakse ressursi- ja energiaefektiivse majanduse poole liikumise vajadust. Seda saab teha näiteks ökoloogilise maksureformi abil, mis tähendab keskkonnakahjuliku tegevuse maksustamise suurendamist ning tööjõu maksustamise vähendamist. Seetõttu suureneb tulevikus keskkonnamaksude roll maksupoliitikas. Antud töö eesmärgiks ongi välja selgitada keskkonnamaksude jaotuslikud efektid ja nende võimalik seos käitumuslike efektidega Eesti näitel. Seni on keskkonnamaksude erinevaid mõjusid uuritud eelkõige arenenud riikides, kus nii sissetulekute tase kui ka maksusüsteem on suhteliselt stabiilne. Käesolev töö on tagasivaatav analüüs keskkonnamaksude rakendamisele kiiresti muutuvates majandustingimustes, mis seni teaduskirjanduses erilist tähelepanu pälvinud ei ole. Peamiseks Eesti keskkonnamaksuks majapidamiste jaoks on mootorikütuse aktsiis, mis on Eesti näitel progressiivne ehk mõjutab enam rikkamaid leibkondi. Kuigi elektri ning kodude kütteks kasutatava energia maksustamine on selgelt regressiivne, on sellest tulenev maksukoormus väiksem kui mootorikütuse aktsiisist tulenev koormus. Samas on kaudne mõju suurem madalama sissetulekuga leibkondadele, kuna nad kulutavad proportsionaalselt enam energiaintensiivsetele kaupadele ja teenustele nagu näiteks toit ja eluase. Kokkuvõttes on otsene ja kaudne jaotuslik efekt Eestis siiski progressiivne. Kui aga jätkatakse viimaste aastate trendi, kus suurendatakse oluliselt ka kütteainena kasutava energia maksustamist, siis võib ebavõrdsus suureneda. Mootorikütuse aktsiis ei ole aga kaasa toonud olulist tarbimise langust. Tundub, et pigem on tarbimise vähendamine olnud seotud majanduskriisiga ning sellest tuleneva tööpuuduse suurenemisega. Seega võib mootorikütuse aktsiisi liigitada fiskaalseks maksuks. Kuigi praegune keskkonnamaksude süsteem ebavõrdsust Eestis ei suurenda, ei aita see paraku kaasa ka keskkonnaprobleemide lahendamisele. Environmental taxes are an interesting research object: on one hand, they are targeted at changing the consumption behaviour of households and enterprises. From a theoretical point of view, these are instruments to address externalities. A negative externality leads to a situation where private marginal costs and social marginal costs differ. On the other hand, environmental taxes belong to the instrument group of taxes that have distributional effects in a society. One of the properties of a good tax system is that it should be easy to administer and…