AbstractsSociology

Kõnevõime puudumine tekitab keerulisi olukordi ega lase suhtlusel sujuda. Kõnetul indiviidil tekib kergesti frustratsioon ning hädas on ka tema lähedased ja ametiisikud, kellega isik kokku puutub. Kuigi verbaalne suuline kommunikatsioon on kõige levinum mõtete edastamise viis, saame suhelda ka sõnadest erinevate märkide abil, multimodaalselt. Üks võimalus kõnetut inimest aidata on analüüsida tema suhtlust, leida sellest tema jaoks tähtsaimad ja kõige kasutatavamad suhtlusmodaalsused ning sel viisil tema mõistmiseni jõuda. Käesoleva väitekirja näol on tegemist Eesti esimese multimodaalse suhtluse uuringuga, kus vaadeldakse vaimupuude ja düspraksiaga indiviidi toimetulekut suhtlussituatsioonides. Ka ei ole eri trisoomiatega isikute suhtlusmodaalsusi (uurimistöö subjekti põhidiagnoos on Patau sündroomi e 13. kromosoomi trisoomia mosaiikvariant) siin varem uuritud ning kogu maailmas on sellise kommunikatsiooni kohta väga vähe andmeid. Samas on valdkond oluline ja suure praktilise väärtusega, kuna ka sellise puudega – ekspressiivse kõne häirega – indiviididel on vajadus ja õigus inimestevahelises suhtluses osaleda, informatsiooni vastu võtta ja ennast arusaadavaks teha. Temaatikat oleks kohe vaja Eesti ühiskonnas rohkem tutvustada. Ainuüksi multimodaalsel mikroanalüüsil põhineva lähenemise teadvustamisest võib olla abi selliste puuetega inimeste paremaks mõistmiseks nende igapäevases elus. Artiklipõhine väitekiri on juhtumiuuring, mille ühe tulemusena koostati uuritava indiviidi suhtlusmodaalsuste leksikon. Valminud loendi eesmärk on parandada subjekti elukvaliteeti – selle olemasolu võimaldab indiviidi suhtluspartneritel temast aru saada, temaga suhelda ja tagab nii sujuvama kommunikatsiooni. Töö autor näeb ka vajadust töötada välja sobiv suhtlusmetoodika ekspressiivse kõnepuudega inimeste ja nende suhtluspartnerite jaoks, dissertatsioon on esimene samm selles suunas. The absence of speech ability causes a lot of misunderstanding and makes communication unsmooth. Not only a person with partial or total loss of the ability to speak experiences a lot of frustrations, but the problem also influences his or her interlocutors, especially the closest family members. Although the most common way to communicate is to use words, we also have the opportunity to interact multimodally, applying other signs different from words. One possibility to help a speech impaired person is to analyze his or her communication practices in order to find the most important and most used communicative modalities, and through this process comprehend him or her better. Current thesis presents the first Estonian study of multimodal communication, which explores coping ability of an individual with mental retardation and dyspraxia in communicative situations. In addition, communication means of people with various trisomies ( the subject of the thesis has the mosaic version of Patau syndrome) have not been studied here before, and throughout the world there are very limited data on such communication. At the same time, the field is relevant…