Abstracts Category : Other

Narratological analysis of Vru-Estonian bilingualism

by Liina Tammeknd

Individuaalne mitmekeelsus, mis thendab inimese vimet kasutada igapevaselt rohkem kui hte keelt, on tihedas seoses sotsiaalse mitmekeelsusega. Kagu-Eestis valitseb pnev olukord, kus igapevases suhtluses kasutatakse nii kohalikku vru keelt kui ka eesti standardkeelt, aga mlema keele kasutuse mr, koht ja aeg on iga rkija enda otsustada. See ajendaski kesoleva vitekirja kirjutajat ksima, kas kahe nii lhedase keelekuju rkimine on mitmekeelsus, millised on keelekasutuse individuaalsete erinevuste seosed keelehoiakute ja -identiteediga ja kuidas vljendub individuaalne mitmekeelsus suulistes narratiivides. Kmme keskealist kagueestlast jutustasid samal teemal nii vru- kui ka eestikeelse narratiivi. Lisaks andsid nad keelelise eluloo vormis levaate oma keelteppimise ajaloost ja kirjeldasid oma keelehoiakuid. Ilmnes, et keelejuhtide poolt rgitud samateemalised kakskeelsed narratiivid on lesehituselt sarnased, kuid neis on vikesi temaatilisi erinevusi, mis vivad muuhulgas tuleneda sellest, et eesti narratiivid on vrreldes vru narratiividega mnevrra abstraktsemad. Uuringus osalenud keelejuhid seostavad vru keelega ldiselt positiivseid emotsioone. Mned inimesed on hiskondlike mberkorralduste kigus muutnud oma keeleidentiteeti ja sellega seoses ka emakeele mratlust kui see kunagi oli lihtsalt eesti keel, siis nd on vru keel. Ka nende poolt kneldud vru keel ise on muutumises. Vanemad keelejuhid kasutavad jrjekindlamalt vru keelele omasemaid tunnuseid kui nooremad keelejuhid. Samuti kasutavad rohkem markeeritud vru keelt need keelejuhid, kelle jaoks see on suure smboolse vrtusega ning kes end selle kaudu identifitseerivad. Vru keelele vaid instrumentaalset vrtust omistavate keelejuhtide knest ilmnes aga vhem vru keelele eriomaseid tunnuseid. Uuringus osalenud inimesed valdavad ja kasutavad sageli veel mitmeid vrkeeli, nagu niteks vene, inglise ja soome keelt. Aktiivne mitmekeelsus ning sellega seotud elukogemused muudavad nende keelelise identiteedi ja selle avaldumise unikaalseks.; Individual multilingualism, which means an ability to use more than one language on a daily basis, has a close connection to societal multilingualism. In south-Eastern Estonia, there is an interesting situation where in everyday communication both the local Vru language and standard Estonian are used, but every speaker decides the extent, place and time of the use of each language. This situation motivated the author of the present thesis to ask whether speaking these close language variants is multilingualism, what are the connections between individual differences in language use and language attitudes and linguistic identity and how individual multilingualism manifests in oral narratives. Ten middle-aged south-eastern Estonians told a narrative both in Vru and Estonian on the same topic. Additionally, they gave an overview of their language learning history and described their language attitudes in the form of the language biography. The linguistic and narratological analysis of the dataAdvisors/Committee Members: Pajusalu, Karl, juhendaja (advisor), Verschik, Anna, juhendaja (advisor).